Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud projekti iga etapi peamised tegevused:

• Projekti esimese etapi eesmärk oli uurida õuntest mahla pressimisel tekkivaid pressimisjääke. Kui seni oli tootja silmis pressimisjääkide puhul tegemist kasutu biojäätmega, mida tuli kompostida ja sellega kaasnevad kulud katta, siis rakendusuuringu käigus otsiti võimalusi, kuidas need pressimisjäägid muuta omakorda tootmissisendiks. Selleks oli vaja esmalt tundma õppida, kuidas mõjutavad erinevad pressimisrežiimid, ensüümide kasutamine, õunte sort jms pressimisjääkide omadusi. Projekti esimene etapp andis selge ülevaate erinevate pressimisjääkide omadustest ja sobilikkusest õunapüree tootmiseks. Selgus, et laboratoorsetes tingimustes saab püreed valmistada kõikidest erinevatel pressimisrežiimidel saadud pressimisjääkidest. Hilisemates pooltööstuslikes katsetes ilmnes siiski, et tuleb leida optimaalne ja õunasordist ning küpsusastmest sõltuv pressimisreziim, et pressimisjääk oleks edaspidi töödeldav ja lõpptoote seisukohalt väärtuslike omadustega. Antud etapis tehtud katsed võimaldasid hinnata ka pressimisjäägi stabiilsust ajas, sest kokkupuutel hapnikuga algab purustatud õunamassi kiire oksüdeerumine vähematraktiivseks pruunikaks massiks. Hinnati ka pektolüütilise ensüümi mõju mahla saagisele ja pressimisjäägi tehnoloogilistele omadustele. Pektinaasi kasutamine ei osutunud takistuseks pressimisjääkide hilisemal töötlemisel, kuigi ensüümi tulemusel mahlasaagis suurenes ja pressimisjääk jäi kuivemaks. Tööstuslikus mastaabis tootmisel tuleb aga leida lahendus purustatud õunamassi edasise oksüdeerumise (värvuse muutumine pruunikaks) vältimiseks või vähemalt pidurdamiseks.

• Projekti teises etapis keskenduti juba konkreetsete õunasortide pressimisjäägist katsepüreede valmistamisele. Võrreldi omavahel õunte sügis- ja talvesorte püree valmistamise toormena. Teises etapis keskenduti ka püree valmistamise saagisele, et leida optimaalseimad tehnoloogilised tingimused õunamahla pressimisjäägist õunapüree valmistamiseks.

• Projekti kolmandas etapis uuriti järgmise sammuna õunapüree kui baastooraine omadusi ja sobivust erinevate toodete valmistamiseks. Selleks mõõdeti erinevate õunapüreede reoloogilisi, sensoorseid ja keemilisi omadusi. Üheks huvipakkuvaks parameetriks oli vitamiinide sisaldus, sest antud temaatika kohta puudub teadusmaailmas tänaseni detailne ülevaade. Projekti kolmanda etapi tulemuste põhjal järeldati, et õunamahla pressimisjäägist saadud õunapüreed puhtalt ehk ilma lisanditeta lõpp-toote valmistamiseks hästi ei sobi. Küll aga sobib antud õunapüree baastooraineks erinevate toodete valmistamisel, mille lõhna- ja maitseomadused tulenevad aga erinevatest oskuslikult valitud lisanditest. Selles suunas uurimistööga jätkatigi projekti neljandas etapis.

• Projekti neljandas etapis keskenduti peamiselt pressimisjäägist saadava õunapüree kasutamisele toodete baastoorainena. Projekti neljanda etapi eesmärk oli luua erinevaid tooteid, mis sõltuvalt lisanditest ja tehnoloogiast sobiks erinevatele sihtrühmadele. Väljaarendatud mudeltooteid pakuti tarbijatele, et saada hinnangud toodete sobivuse kohta sihtrühmade maitse-eelistustele. Projekti neljandat etappi alustati turu kaardistamisega, erinevate saadaolevate toodetega tutvumisega ning sihtrühma valikuga. Projekti seda faasi alustati tarbijaküsitlusega, et saada selgem sisend tarbijaeelistustest. Tarbijaküsitluse tulemuste alusel loodi üheksa mudeltoodet. Neile teostati keemiline, reoloogiline ja sensoorne analüüs ning tarbijakatse alusel valiti nendest välja kolm eelistatuimat.

• Projekti viienda etapi eesmärk oli seniste laborikatsete skaleerimine pooltööstuslikesse tingimustesse. Viienda etapi jooksul toodeti õunamahla pressimisjäägist õunapüreed suuremas mahus (pool-tööstuslikul skaalal) ning leiti kui palju mõjutavad erinevad parameetrid (näiteks sõela avade suurus, õunasort jt) püree saagist. Pooltööstusliku katse tulemusena saadud püreesid analüüsiti, kasutades projekti varasemates etappides sisse töötatud ja rakendatud analüüsimetoodikaid. Käesoleva projekti viienda etapi pooltööstuslik katse oli projekti edasist kulgu ja ülekandmist tööstuslikule skaalale äärmiselt vajalik, sest katsete tulemusena selgus, et erinevalt varasematest laborikatsetest vajas suuremate pooltööstuslike katseseadmete kasutamise korral õunamahla pressjääk enne püreestamist täiendava koguse vee lisamist. Saadud püreede analüüsid näitasid, et vee lisamine mõjutab ootuspäraselt ka keemilisi, reoloogilisi ja sensoorseid näitajaid, kuid need muutused ei ole lõpptoodete valmistamist silmas pidades otseselt negatiivsed, eriti arvestades, et antud püree peaks moodustama eelkõige neutraalse baasi ning toote lõpp-omadused tulenevad suures osas lisatavatest lisanditest. Siit tuleneb üks antud rakendusuuringu põhitulemusi – õunte pressimisjääke on võimalik edukalt kasutada püreelaadsete toodete valmistamisel ka pärast õuntest ja/või marjadest surema osa mahla väljapressimist. Kuiva pressimisjäägi osaline tagasiniisutamine puhta veega ei muuda oluliselt lõpptoodete tarbimisväärtust ja sensoorseid omadusi.

• Projekti kuuenda etapi eesmärk oli uurida projekti jooksul välja töötatud võimalike baasretseptuuride alusel valmistatud katsetoodete säilivust. Säilivuse määramisel keskenduti nii mikrobioloogilisele säilivusele kui ka sensoorsete omaduste stabiilsusele ajas. Täiendavalt uuriti toodete säilivusaja pikendamise võimalusi erinevate töötlemismeetodite ja lisaainete abil. Projekti käesoleva etapiga selgus, et projekti jooksul väljaarendatud toodete säilivusaeg on projekti planeerimisel eeldatud säilivusajast isegi pikem. Rakendusuuringu viimase etapi lühike kestus ei võimaldanud anda lõplikke hinnanguid väljaarendatud katsepüreede säilivusaja kohta ning antud temaatika uuringuid tuleb hiljem kindlasti jätkata paralleelselt tootmise planeerimisel ja käivitamisel. Küll aga andis projekti viimane uuringu etapp hea ülevaate erinevate töötlusmeetodite ja lisaainete mõjust toodete omadustele ning nende omaduste muutustele säilivuskatse jooksul erinevatel säilitustingimustel.