Increasing biodiversity using local plant species
Elurikastamine kohalike liikidega
In the agricultural landscape different elements, including grassy strips, are important feeding, living, shelter and overwintering habitats for invertebrates, birds, and small mammals. The establishment of grassy strips are also a quick and cost-effective measure compared to other methods of landscaping. Although, flowering edges produce rapid effect, they require continuous management and provide rather feeding than living habitats. When establishing grassy strips to diversify large fields, the best results for both feeding and living habitats are obtained by maintaining species-rich permanent grassy strips. In Estonia, where the most species-rich communities are meadows, it is advisable to sow local meadow species to ensure rapidly diverse, permanent, and self-regenerating vegetation cover. The natural recovery of diverse vegetation is a long process, and in areas where natural meadows are scarce or distant, such a recovery may take too long.
When creating grassland strips, attention must also be paid to proper soil preparation and sowing time. In the future, on the other hand, there is less maintenance – you only need to cut once a year, remove the cuttings and it is recommended to vary the cutting time between years, so that the seeds of different species can ripen. Attention must be paid to the fact that chaffing is not suitable for meadows - excessive nitrogen in the soil favours vegetative growth of some species which quickly eats out others.
Grassy strips provide habitat and a food source for both pollinators and predatory arthropods, reduce erosion and agrochemical drift.
Põllumajandusmaastikul pakuvad maastikuelemendid elu-, varje- ja toitumispaiku paljudele lindudele, pisi-imetajatele ja lülijalgsetele, sh tolmeldajatele ja kahjurite looduslikele vaenlastele, vähendavad erosiooni ning toimivad puhvrina agrokemikaalide triivile.
Rohtsete põlluservade rajamine on teiste maastiku liigendamise võtetega võrreldes suhteliselt kiire ja kuluefektiivne meede. Lühiajaliste õitsevate lilleribade rajamine annab küll kiire efekti, kuid nõuab järjepidevat hooldust ning on eelkõige toidubaasiks tolmeldajatele pakkumata seejuures elupaiku. Suurte põllumassiivide liigendamine püsivate liigirikaste rohuribadega on eelistatud andes parimaid pikaajalisi tulemusi nii elupaikade kui ka toiduressursside pakkumises. Eestis, kus kõige liigirikkamateks kooslusteks on niidud, on soovitav külvata kohalike niidutaimede liike, mis tagavad loodavatel rohuribadel looduslikesse oludesse sobiva mitmekesise, püsiva ja iseuueneva taimkatte. Mitmekesise taimestiku looduslik arenemine võtab aega ja piirkondades, kus niidutaime kasvukohti on vähe või sidusus uue loodava rohumaaribaga kehv, võib selline taastumine võtta liiga kaua aega.
Rohumaaribade loomisel tuleb tähelepanu pöörata mulla omadustele, õigele pinnase ettevalmistamisele ja külviajale. Edaspidi seevastu hooldust juba vähem – tuleb vaid niita üks kord aastas, kindlasti niide eemaldada ning soovitatavalt niitmisaega aastate vahel varieerida, et valmida saaksid erinevate liikide seemned. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et niidualadele hekseldamine ei sobi – liigne mulda viidav lämmastik soosib vegetatiivset kasvu ja lämmastikulembesemaid liike, mis kiirelt teised liigid välja tõrjuvad.
Farmer Clusters for Realising Agrobiodiversity Management across Ecosystems (FRAMEwork)
Ongoing | 2020-2025
- Main funding source
- Horizon 2020 (EU Research and Innovation Programme)
- Geographical location
- United Kingdom